Lumehelves rõõmu tundis,
et ta jõuluajal sündis.
Pani selga valge kleidi,
kõrgel õhus keerles veidi.
Kodu poole teed seal sihtis,
oma lennusuunda rihtis.
Maabus paigale siis heale,
lumemehe õla peale.
Nüüd on akna taga valves,
jõululumi jõulutalves.
Vaata, mida helves suutis,
ennast valgeks meheks muutis.
Esimesest paksust lumest
kuuseke sai talvejume
ja ta rõõmsalt vaatas ennast:
„Nüüd ma olen kaunim vennast!“
Ent oh imet, vend ta ees
seisis lausa lume sees.
Valged olid teised puudki,
karukoobas ja veel muudki...
Sellest lumevalgusest
jõulukuu sai alguse.
Rahutud on meie Mallekese ööd,
teda äratavad tegemata tööd.
Unenäod padja taga
märkavad, et Mall ei maga,
ja siis tulevad sealt välja pikas reas.
Ärkavad ka tema nukud voodi peal,
Malleke neid kohe kiigutab siis seal.
Valged kitsetalled unes
löövad kepsu jõululumes,
vahvad päkapikumütsikesed peas.
Mall end upitades tooli peale veab,
kui ta kuusepuule jõuluehteid seab.
Komm, mis oksale ei mahu,
rändab kohe Malle suhu.
Väike piparkoogipoiss on nende seas.
Mida jõuluvanalt soovida?
Ootan juba suvest saati
meile külla jõulutaati.
Mõtlen, mis ma temalt soovin,
unistan ja jälle proovin.
Olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Sügis läks ja tali taga,
mina aina mõtlen aga,
olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Mõtlen nii ma kõigest väest,
küsiks õige ema käest.
Ema tegi mulle pai,
minu murest aru sai.
Vanaema kinnast koob,
jõuluvana teab, mis toob.
Miks ja millal, lapsekeeles.
Mida küsib, kõik peab meeles,
nõnda saab ta palju teada,
oskab elus samme seada.
Siis, kui jõuluvana saabub,
jutt neil kõigest kohe laabub.
Miks su sõidusaan on väike?
Saab tal vahetada käike?
On su põtradel ka koolid?
Kuidas sa neid sõidul roolid?
On sul endal juhiluba?
Liikluseksam tehtud juba?
Miks su põder jooksul puhib?
Kes ta meie õue juhib?
Tean, tal tulles meelde tuli
meie kuuse küünlatuli.